Kui tuli ära kustutada ja telekas kinni panna, siis ärkab siiani täiesti mõistlikuna käitunud kassi sees saatan.
Alustuseks otsitakse üles kõige rohkem kolisevad asjad. Laamendab, kuidas oskab. Vahepeal teeb pausi ja kuulab, kas mõjus. Mina kaevun sügavamale padja-teki sisse ja teesklen surnut. Kuna seda on igal õhtul harjutatud, siis õnnestub lärmi saatel uinuda.
Peagi ärkan selle peale, et väike põrguline on tassinud oma krõbiseva mänguhiire voodisse ja loobib nii hiirt kui ennast minu ümber ja minu peal. Konfiskeerin hiire, keeran teise külje ja teesklen surnut. Hiirt otsitakse pisut aega taga, siis minnakse solvunult kaeveldes minema.
Järgmine hetk ärkan näkku surutud vurrude pärast. Piilun, mis toimub. Vastu vaatavad kaks suurt silma ja roosa nina. Roosa nina peab vajalikuks maha pidada pika valjuhäälse kassikeelse loengu. Keeran teise külje, peidan pea teki alla ja teesklen surnut.
Olen just uuesti magama läinud, kui toimub järgmine äratus. Kass on pugenud teki alla, üles otsinud varbad ja ... amps! Surnut teeselda ei õnnestu, kuid minu loomalik röögatus peletab pahareti voodist kaugemale.
Seekord äratab mind lillepott, mis reetlikult kõlksub vastu alust. Mul on valida, kas teeselda surnut või päästa lill. Valin viimase. Kass läheb vannituppa hommikut ootama, mina tõstan suurema osa mullast lillepotti tagasi ja suundun uuesti voodisse. Uinun juba enne, kui kohale jõuan.
Kuna kass on vannitoas kinni, saan seekord päris pikalt magada, tubli tunnikese kindlasti. Siis aga ärkan selle peale, et vannitoa ust üritatakse maha murda. Hääle järgi võiks arvata, et vastu ust visati pesumasin. Teen ukse lahti, pesumasin on paigas, kassi ei paista esimese hooga kuskilt. Siis ma märkan teda, on teine klammerdunud keset ust, umbes lingi kõrgusele. Vahime umbes viis sekundit tõtt ja siis tuhiseb tige tiiger must mööda tuppa.
Järelejäänud öö (tund või nii) möödub sündmusteta. Kui äratuskell heliseb, magab inglinäoga kiisuke käpad taeva poole sügavat und.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar